Repinski Capital
Artiklid

Maksud ja raamatupidamine

2026. aasta maksud ja raamatupidamine: seitse kontrollpunkti ettevõtte juhile

Praktiline juhtimiskeskne ülevaade 2026. aasta maksudest, palgaarvestusest, aruandlusest, e-arvetest, TSD-st ja investeeringute dokumenteerimisest.

Autor Martin Repinski

Ettevõtte juhil ei ole vaja teada peast iga deklaratsiooni koodi. Küll aga peab ta teadma, millised arvud mõjutavad palgakulu, kasumit, raha väljavõtmist ja ettevõtte kohustusi järgmise kuue kuu jooksul.

2026. aasta kohta on liikvel palju vananenud infot. Mõnes varasemas ülevaates räägitakse endiselt 24-protsendilisest tulumaksust, julgeolekumaksust ja 1. maiks kavandatud energiaaktsiisi tõusust. Tänaseks on selge, et tulumaks jäi 22 protsendile, eraldi julgeolekumaks ei rakendunud ning mootorikütuste, kütteõlide, maagaasi ja elektri maikuine aktsiisitõus jäeti ära.

See ei tähenda, et raamatupidamises võiks jätkata eelmise aasta rütmis. Maksuvaba tulu loogika muutus, alampalk tõusis keset aastat, 1. oktoobril muutub TSD palgaandmete esitamine ning 2026. aasta tehingute kohta hakkavad teenusepakkujad koguma senisest rohkem krüptovaraandmeid.

Mina soovitan juhil vaadata 2026. aasta teisele poolele otsa seitsme kontrollpunkti kaudu.

1. Parandage eelarve enne, kui teete selle põhjal otsuseid

2026. aastal kehtivad järgmised põhimäärad:

  • füüsilise isiku tulumaksu kinnipidamise määr 22%;
  • juriidilise isiku tulumaks jaotatud kasumilt 22/78 netoväljamaksest;
  • sotsiaalmaks 33%;
  • töötuskindlustusmakse töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%;
  • käibemaksu standardmäär 24%;
  • majutuse ja hommikusöögiga majutuse käibemaks 13%;
  • raamatute, ajakirjandusväljaannete, ravimite ning seaduses nimetatud meditsiiniseadmete käibemaks 9%.

Rahandusministeerium kinnitab oma 2026. aastal jõustunud muudatuste ülevaates, et kavandatud tulumaksutõus jäeti ära. Riigikogu tühistas ka 1. maiks 2026 plaanitud energiaaktsiisi tõusud; selle mõju on arvestatud ka riigi 2026. aasta lisaeelarves.

Praktiline ülesanne on lihtne: avage ettevõtte 2026. aasta eelarve ja kontrollige, kas selles kasutatakse veel 24% tulumaksu, 2% julgeolekumaksu või tühistatud energiaaktsiisi eeldust. Kui jah, tuleb uuendada nii aasta tulemust kui ka rahavoogude prognoosi.

Maksumuudatuse ärajäämine ei ole raamatupidamiskanne, kuid vale eeldus võib viia vale hinnastamise, liiga väikese investeeringu või põhjendamatult suure reservini.

2. Tehke palgaarvestuses kolm eraldi kontrolli

Maksuvaba tulu: 700 eurot ei vähene enam sissetuleku kasvades

Alates 2026. aastast on üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk kuni 8400 eurot aastas. Senine maksuküür kadus: maksuvaba summa ei vähene enam inimese sissetuleku kasvades.

Kui inimene saab kasutada kogu maksuvaba tulu, on selle maksimaalne tulumaksumõju 154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas. Tegelik tulemus sõltub väljamaksetest ning sellest, kui suurt maksuvaba tulu aasta jooksul rakendatakse.

Tööandja saab maksuvaba tulu arvestada üksnes töötaja kirjaliku avalduse alusel ning avaldus võib korraga olla ainult ühe väljamakse tegija juures. Töötaja võib valida summa nullist 700 euroni. Töökoha vahetamisel tuleb vältida olukorda, kus vana ja uus tööandja rakendavad samal kuul kumbki 700 eurot.

Samuti ei tohi segamini ajada tulu teenimise ja deklaratsiooni esitamise aastat. 2026. aastal esitatud 2025. aasta tuludeklaratsioonis kehtis veel vana arvestus. Uus 8400-eurone maksuvaba tulu puudutab 2026. aastal saadud tulu ja kajastub lõplikult 2027. aastal esitatavas deklaratsioonis. Täpsemad näited on MTA maksuvaba tulu juhendis.

Alampalk ja sotsiaalmaksu kuumäär on nüüd erinevad

Alates 1. aprillist 2026 on töötasu alammäär täistööaja korral 946 eurot kuus ja tunnitasu alammäär 5,67 eurot.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär jäi samal ajal 886 eurole. Minimaalne sotsiaalmaksukohustus on seega 292,38 eurot kuus.

See erinevus on oluline osalise tööaja, tasustamata puhkuse, mitme tööandja ning seaduses sätestatud erandite puhul. Raamatupidaja peab teadma, kas ta kontrollib töölepingu alusel makstavat miinimumtasu või sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse alust. Need ei ole alates aprillist üks ja sama arv.

II samba määra ei saa eelmise kuu järgi oletada

Kohustusliku kogumispensioni makse määr võib olla 2%, 4% või 6%. Makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 1. jaanuaril, 1. mail või 1. septembril. Seetõttu soovitab MTA teha isikupõhise kontrolli detsembris, aprillis ja augustis.

Kõik 2026. aasta palgamäärad ning kontrollimise põhimõtted on koondatud MTA maksumäärade lehele.

Kõrgema palgaga töötaja puhul tuleb arvestada ka ajutise töövõimetuse hüvitise uue piiriga. Tervisekassa makstava hüvitise ülempiir on 2026. aastal 126,87 eurot kalendripäevas. Piir ei kehti tööandja makstavale tavapärase haiguslehe 4.–8. päevale, kuid rakendub üldjuhul alates Tervisekassa hüvitatavast perioodist. Tööandja võib seaduses lubatud ulatuses hüvitada keskmise kalendripäevatasu ja ülempiiri vahe sotsiaalmaksuvabalt; väljamakse deklareerimisel tuleb järgida MTA erireegleid.

3. Enne raha omanikule väljamaksmist eristage kasum, raha ja maks

Eesti äriühingu jaotamata ja ettevõttesse jäetud kasumit üldjuhul jooksvalt tulumaksuga ei maksustata. Maksukohustus tekib kasumi jaotamisel või muu maksustatava väljamakse tegemisel.

Dividendide standardmäär on 22/78 netosummast. Kui osanikule soovitakse maksta 10 000 eurot netodividendi, on äriühingu tulumaks 2820,51 eurot ning raha koguväljavool 12 820,51 eurot.

Regulaarselt makstavate dividendide varasem 14/86 soodusmäär kaotati 2025. aastast. Mõnel äriühingul võib siiski olla varasema süsteemiga seotud jääke. Nende edasimaksmise maksukäsitlus võib sõltuda dividendi saamise ajast, osaluse suurusest ja sellest, kas saaja on füüsiline või juriidiline isik. MTA toob üleminekureeglid välja 2026. aasta maksumäärade selgituses.

Juhatuse otsuse aluseks peaks olema vähemalt neljaosaline arvutus:

  1. kui suur kasum on õiguslikult jaotatav;
  2. kui palju tuleb tasuda tulumaksu;
  3. millised käibemaksu-, palga-, laenu- ja tarnijakohustused saabuvad pärast väljamakset;
  4. kui suur tegevusreserv peab ettevõttesse jääma.

Pangakontol olev raha ei tõenda iseenesest jaotatava kasumi olemasolu. Samuti ei tähenda jaotatava kasumi olemasolu, et kogu summa on mõistlik kohe välja maksta.

FIE ja ettevõtluskonto ei sobi samale ärile võrdselt

FIE tavapärane sotsiaalmaksu avansiline makse on 2026. aastal 877,14 eurot kvartalis, kui ei rakendu vabastus või vähendus.

Ettevõtluskonto maksumäär on 20%. II sambaga liitunud kasutajal lisandub valitud kogumispensioni määr ning kogumäär on 22%, 24% või 26%. Kui ettevõtluskonto on inimese ainus ravikindlustuse alus, peab sinna 2026. aastal laekuma vähemalt 2436,50 eurot kalendrikuus. Üle 40 000 euro suuruse aastalaekumise korral tuleb jätkata registreeritud ettevõtjana, näiteks FIE või OÜ kaudu, ja registreerida end käibemaksukohustuslaseks.

Ettevõtluskonto eelis on lihtsus, kuid sellelt ei saa tegelikke kulusid maha arvata. Kauba, seadmete, transpordi või alltöövõtu suure osakaaluga tegevuses võib OÜ või FIE anda majanduslikult õigema tulemuse. MTA ettevõtluskonto võrdlus aitab vorme kõrvutada.

4. Hilinenud aastaaruanne esitage kohe, mitte pärast järgmist hoiatust

Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kalendriaastat kasutavate ühingute 2025. aasta aruande tähtaeg oli 30. juuni 2026.

Aruanne on kohustuslik ka siis, kui ettevõttel ei olnud müüki, töötajaid ega pangaliikumisi. Tegevuseta ühingu aruanne võib olla lühike, kuid selles peavad siiski õigesti kajastuma raha, osakapital, omaniku laen, tasumata arved ja eelmise perioodi jäägid.

Äriregistri info kohaselt võivad esitamata aruande tagajärjed saabuda nüüd mõne kuuga. Registripidaja võib määrata trahvi ning kui aruanne on esitamata ka kuus kuud pärast seaduses sätestatud tähtaega, võib alata järelevalvemenetlus, mille lõpptulemus on sundlõpetamine või registrist kustutamine. Menetluse vältimise kõige odavam viis on puuduv aruanne esitada.

Kontrollige uuesti ettevõtte kategooriat

Mikroettevõtja on raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest vähemalt kaks ei ületa järgmisi piire:

  • varad kokku 450 000 eurot;
  • aruandeaasta tulu 900 000 eurot;
  • keskmine töötajate arv 10.

Eesti finantsaruandluse standardit kasutav mikro- või väikeettevõtja võib koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, milles on vähemalt bilanss, kasumiaruanne ja nõutud lisad. Ettevõte võib soovi korral valida ka kõrgema kategooria ja esitada rohkem infot. Kategooriate tingimused on toodud e-Äriregistri aruandevormide juhendis.

Audit ja ülevaatus: testige nii madalamat kui kõrgemat piiri

Alates 1. jaanuarist 2024 alanud aruandeperioodidele kehtivad kõrgemad audiitorkontrolli piirmäärad.

Audit on üldjuhul kohustuslik, kui ületatakse vähemalt kaks näitajat:

  • tulu 5 miljonit eurot;
  • varad 2,5 miljonit eurot;
  • keskmiselt 50 töötajat.

Audit on kohustuslik ka ühe kõrgema näitaja ületamisel: tulu 15 miljonit eurot, varad 7,5 miljonit eurot või 180 töötajat.

Ülevaatus on üldjuhul kohustuslik, kui ületatakse vähemalt kaks näitajat: tulu 2 miljonit eurot, varad 1 miljon eurot või 24 töötajat. Ühe kõrgema näitaja testis on piirid 6 miljonit eurot tulu, 3 miljonit eurot varasid või 72 töötajat.

Holding- ja investeerimisettevõte ei tohiks vaadata üksnes kaupade või teenuste müügitulu. Audiitortegevuse seadus kasutab sõnastust „müügitulu või tulu“, mistõttu võivad hindamisel olla olulised ka intressid, dividendid ja investeeringutulu.

5. Valmistage raamatupidamistarkvara ette kaheks andmemuudatuseks

PDF ei ole veel masintöödeldav e-arve

E-kirjaga saadetud PDF-arve on elektrooniline dokument, kuid mitte automaatselt masintöödeldav e-arve. Päris e-arve sisaldab struktureeritud andmeid, mida raamatupidamistarkvara saab ilma käsitsi ümbertrükkimiseta töödelda.

Alates 1. juulist 2025 võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreeritud raamatupidamiskohustuslane nõuda müüjalt nõuetekohast e-arvet, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vaikimisi peab arve vastama Euroopa standardile EN 16931-1, kuid pooled võivad kokku leppida ka muu asjakohase standardi. Õiguslik alus on raamatupidamise seaduse § 7¹.

Ettevõttes tuleb üle vaadata:

  • kas ühing on registris e-arve vastuvõtja;
  • milline operaator või programm arveid vastu võtab;
  • kas tarnija-, registri- ja makseandmed langevad süsteemides kokku;
  • kas säilitatakse nii algne struktureeritud fail kui ka loetav vaade.

Raamatupidamise algdokumente, registreid, lepinguid ja muid seaduses nimetatud dokumente tuleb üldjuhul säilitada seitse aastat selle majandusaasta lõpust, mil tehing registrisse kanti. Käibemaksuarvetel on eraldi seitsmeaastane säilitamisreegel. Arhiiv peab võimaldama dokumendi mõistliku ajaga üles leida, mitte ainult tõendama, et kusagil on varukoopia.

1. oktoobril muutub TSD palgaandmete esitamine

Alates 1. oktoobrist 2026 muutub TSD lisade 1 ja 2 andmete esitamine andmepõhiseks. Sobiva tarkvara korral saab palgaväljamaksete andmed saata otse majandustarkvarast e-MTA keskkonda. Senised residentide ja mitteresidentide lisad asendatakse kasutajavaates ühtse palgamaksete osaga.

Failiga esitamisel asendab senist XML-vormingut XBRL GL. Praeguse CSV-faili laadimist toetatakse üleminekulahendusena 2027. aasta lõpuni. Käsitsi sisestamise võimalus jääb alles ning ülejäänud TSD lisad ei kuulu muudatuse esimesse etappi.

TSD esitamise ja maksude tasumise tähtaeg on endiselt väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäev. Ka vastutus jääb tööandjale: MTA koostatud vaates tuleb kontrollida isikud, väljamakse liigid, maksuvabastused, tagasimaksed ja maksusummad.

Enne oktoobrit küsiksin tarkvarapakkujalt kolm kirjalikku vastust:

  1. millal on andmepõhine TSD ettevõtte paketis kasutatav;
  2. kas ühendust saab enne esimest päris deklaratsiooni testida;
  3. milline on varuplaan, kui masin-masin liides ei tööta.

MTA ajakohastatud juhised on lehel „Deklaratsiooni TSD esitamine“.

6. Vaadake käibemaksu ja impordi piirmäärasid tehingu, mitte aasta lõpu järgi

2026. aastal käibemaksumäärad ei muutunud, kuid 40 000 euro suurune käibemaksukohustuslasena registreerimise piir nõuab aktiivset jälgimist. Arvesse läheb seaduses määratletud käive, mille tekkimise koht on Eesti, mitte tingimata kogu kasumiaruande müügitulu.

Ettevõte peaks pidama eraldi arvestust Eesti maksustatava käibe, maksuvaba käibe, nullmääraga käibe ning teises riigis tekkiva käibe kohta. Välisriigi platvormilt või teenusepakkujalt ostetud teenus võib teatud juhul põhjustada piiratud käibemaksukohustuse enne, kui 40 000 euro piirini jõutakse.

Väikesaadetise tollikulu sõltub deklaratsiooni kaubaridadest

Alates 1. juulist 2026 lisandub kuni 150 euro väärtusega ja otse väljastpoolt Euroopa Liitu saadetud kaubale käibemaksu kõrval ajutine tollimaks 3 eurot iga deklareeritud kaubaartikli või tariifikategooria kohta.

See ei tähenda alati kolme eurot iga füüsilise eseme eest. Maks sõltub tollideklaratsiooni kaubaridadest. Sama kaubakoodi all deklareeritud ühesugused tooted võivad moodustada ühe kaubaartikli; eri tariifikategooriad loovad eraldi maksuread. Eraisikult eraisikule saadetud kingitusele uus maks ei rakendu.

MTA toob erinevad näited välja väikesaadetiste maksustamise juhendis.

E-poel või maaletoojal tuleb seetõttu üle vaadata ostuhind, tollikulu, veokulu ja käibemaks ühe tervikliku omahinnana. Samuti peab lepingust selguma, kes on importija, kes esitab deklaratsiooni ning kas müügiplatvorm kasutab IOSS-erikorda.

7. Pange registriandmed ja investeeringute dokumendid korda enne automaatset kontrolli

Automaks ja maamaks sõltuvad registriandmetest

Lapsevanema või eestkostja mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse seaduse tingimustel kuni 100 euro võrra iga lapse kohta M1- ja N1-kategooria sõidukitelt. MTA teeb arvestuse rahvastiku- ja liiklusregistri andmete järgi. Tegelik jaotus sõltub muu hulgas hooldusõigusest, sõiduki omanikust või vastutavast kasutajast ning sellest, kas mõlemal vanemal on maksustatav sõiduk.

2026. aasta maamaks muutus kohaliku otsuse suhtes tundlikumaks. Omavalitsus määrab maamaksu aastase kasvu piiri vahemikus 10–100% ja koduomaniku soodustuse vahemikus 0–1000 eurot. Seetõttu ei saa naaberomavalitsuse maksuteate järgi oma kinnistu koormust hinnata. Kontrollida tuleb konkreetse valla või linna määra ja soodustust MTA maamaksu tabelist.

2026. aasta krüptotehingud jõuavad uude teabevahetusse

Alates 2026. maksuaastast koguvad aruandekohustuslikud krüptovarateenuse pakkujad DAC8 ja OECD CARF-i alusel laiemat infot kasutajate ning krüptovara ostude, müükide, vahetuste ja ülekannete kohta.

Esimene 2026. aasta andmeid puudutav aruanne tuleb Eesti teenusepakkujatel esitada 30. juuniks 2027 ning esimene rahvusvaheline andmevahetus on kavandatud 30. septembriks 2027.

Automaatne info ei asenda inimese enda deklareerimiskohustust. Investor peaks säilitama vähemalt:

  • soetamise kuupäeva ja hinna;
  • platvormi- ja tehingutasud;
  • müügid, vahetused ja kaupade või teenuste eest tasumised;
  • ülekanded oma rahakottide vahel;
  • tõendid rahakottide kuuluvuse ja vara päritolu kohta.

Ülekanne oma kahe rahakoti vahel ei ole iseenesest müük, kuid ilma tehinguahelata võib seda hiljem olla raske tõendada. MTA DAC8/CARF-i ülevaade kirjeldab nii teenusepakkuja kui kasutaja kohustusi.

Kestlikkusaruandluse ulatust ei tasu vana slaidi järgi otsustada

Kestlikkusaruandluse ajakava ja kohustatud ettevõtete ring on Euroopa Liidus muutunud. Eestis lükati osa varem 2026. aastal rakenduma pidanud kohustusi kahe aasta võrra edasi. Samal ajal valmistab Rahandusministeerium ette täiendavaid muudatusi, mis vähendaksid kohustatud ettevõtete ringi veelgi.

20. juuli 2026 seisuga ei soovita ma otsustada üksnes varasema 300 ettevõtte hinnangu ega uute kavandatavate piiride järgi. Rahandusministeeriumi 16. juuni info järgi oli Eesti muudatuse eelnõu menetluses ning ministeerium eristas kehtivat korda kavandatavast 450 miljoni euro müügitulu ja 1000 töötaja testist. Ettevõte, mis võib ulatuda kohaldamisalasse, peaks kontrollima hetkeolukorda ministeeriumi kestlikkusandmete lehelt ja vajadusel küsima audiitorilt kirjaliku hinnangu.

Pangad, investorid ja suured kliendid võivad keskkonna- ning sotsiaalandmeid küsida ka siis, kui seadusest tulenevat täismahus aruandekohustust ei ole. Seetõttu ei tasu andmeallikate kaardistamist peatada, isegi kui kohustus lükkub edasi.

Mida ma soovitan teha enne sügist

Juht ja raamatupidaja võiksid ühe kohtumise jooksul kinnitada järgmised otsused:

  • eelarves kasutatakse kehtivaid 22% tulumaksumäärasid ja tühistatud maksutõusud on eemaldatud;
  • kõigi töötajate maksuvaba tulu avaldused ning II samba määrad on kontrollitud;
  • alates aprillist rakendatakse 946-eurost alampalka ja sotsiaalmaksu 886-eurost kuumäära eraldi;
  • hilinenud 2025. aasta majandusaasta aruanne esitatakse viivitamata;
  • ettevõtte kategooria ning auditi või ülevaatuse kohustus on uuesti testitud;
  • 40 000 euro käibemaksupiiri jälgitakse tehingupõhiselt;
  • tarkvarapakkuja on kinnitanud valmisoleku 1. oktoobri TSD muudatuseks;
  • e-arvete vastuvõtukanal ja dokumentide seitsmeaastane arhiiv toimivad;
  • väikesaadetiste uus tollikulu on lisatud omahinna arvestusse;
  • dividendiplaan on võrreldud rahavoogude, mitte üksnes pangakonto jäägiga;
  • krüptovara tehinguajalugu on eksporditud ja rahakottide vahelised ülekanded tõendatavad.

Kokkuvõte

2026. aasta ei toonud Eestisse varem kardetud 24-protsendilist tulumaksu ega eraldi julgeolekumaksu. Ettevõtja jaoks on suurem muutus hoopis aruandluse kvaliteedis: riik liigub struktureeritud e-arvete, andmepõhise TSD ja ulatuslikuma rahvusvahelise teabevahetuse poole.

Minu hinnangul ei saa raamatupidamine sellises keskkonnas olla teenus, mis kord kuus deklaratsiooni saadab ja kord aastas aruande koostab. Hea raamatupidamine peab näitama juhile enne otsuse tegemist, kui palju on ettevõttel tegelikult vaba raha, millal tekib maksukohustus ja milline dokument hiljem tehingut tõendab.

2026. aasta peamine õppetund on seega lihtne: maksusüsteemis ei võida see, kellel on kõige rohkem vanu ülevaateid, vaid see, kelle andmed on õiged ja otsustamise hetkel kättesaadavad.

Artikkel on üldise informatsiooni eesmärgil ja kajastab 20. juulil 2026 kontrollitud olukorda. Konkreetse tehingu, kasumi jaotamise, piiriülese tegevuse või ettevõtlusvormi valiku maksukäsitlus sõltub asjaoludest. Vajadusel küsige nõu raamatupidajalt, audiitorilt või maksunõustajalt.

Peamised allikad

Martin Repinski