Ettevõtluses räägitakse sageli riskist liiga üldiselt. Üks asi on võtta vastu uus ametikoht või liikuda teise riiki parema sissetuleku nimel. Teine asi on hakata ehitama ettevõtet, kus otsuse tagajärg jõuab tagasi omanikuni.
Saksamaal töötamine andis Martin Repinski jaoks kogemuse teistsugusest töökorraldusest, stabiilsusest ja süsteemsusest. See oli praktiliselt väärtuslik, kuid ei asendanud küsimust, kas mugavam valik on alati strateegiliselt õigem valik.
Probleem: mugavus võib peita vastutuse puudumist
Paljud omanikud seisavad sarnase valiku ees. Ettevõte võib teenida, kuid mitte areneda. Juhtkond võib olla hõivatud, kuid mitte näha tervikut. Rahaline mugavus võib mõnda aega varjata seda, et organisatsioonil puudub selge suund.
Omaniku vaade sunnib küsima teistsuguseid küsimusi: kes vastutab tulemuse eest, mis juhtub rahavooga, kas meeskond suudab otsuse ellu viia, milline süsteem peab homme töötama ja millist riski on mõistlik võtta.
Õppetund tänaseks tööks
Nõustamises on sellest kogemusest kasu, sest omanik ei vaja ainult analüüsi. Omanik vajab otsust, mida saab rakendada. See tähendab, et soovitus peab arvestama raha, inimesi, aega, kliente ja vastutust.
Ettevõtte ehitamine õpetab kiiresti, et hea plaan on alles algus. Väärtus tekib siis, kui keegi vastutab tulemuse eest.
Seotud artiklid
Kolm kogemust, mis aitavad ettevõtet hinnata
Oskustöö, põllumajandus ja finantsjuhtimine annavad erineva, kuid omavahel seotud vaate ettevõtte tugevusele.
Miks hea toode on alles algus
Kvaliteet on vajalik, kuid ettevõte peab ka selgitama väärtust, jõudma kliendini ja looma usaldust.